Airi Luik

8 – 28 november 2019 a. Eesti Rahvusraamatukogu peanäitusesaal

Näitusel „Kaotatud Sulismadu otsides“ 2015 olid eksponeeritud aastatel 2011–2015
maalitud 7 maali, mis järgnesid üksteisele kindlas järjekorras: „Sulismao lend“,
„Tantsijatar madude keskel“, „Jõe kohal lookleb taevas“, „Teekond järve kaldal
kaotatud Sulismadu otsides“, „Sulismao taastulek“, „Pöördub“, „Järgneb“. Selles
loos leidsid inimesed Sulismao üles kui ta oli taas inimese kuju võtnud. 2015 aasta
näitusest kasvas välja käesolev näitus „Sulismadu varjude maailmas“ 2019. Maalid
on trükitud kangastele ja raamitud, lisaks on kasutatud pronksist detaile ja maske,
riputades neid kangastele trükitud maalide ette. Kuna kangastest paistab valgus läbi
muutub kõik unenäoliseks.

Sulismadu on uuesti lendavaks maoks muutunud on sattunud varjude riiki, seal
kulgeb ta taas varem toimunud sündmustes ja kohtab varem kohatud inimesi – samas
näeb tulevikus toimuvaid sündmusi. Kuid ruum kus ta viibib on teistsugune – oleneb
kust vaadata – eri aegadel toimunud sündmused võivad olla korraga nähtavad ja
võivad ka toimuda ühel ja samal ajal. Erinevad maailmad eksisteerivad selles
ruumilises maailmas korraga ja samal ajal võivad olla ka kergelt nihkes. Korraga on
esindatud nii olevik, minevik kui ka tulevik. Sulismadu hakkab taipama universumi
olemust.

Isikunäitus “Kaotatud Sulismadu otsides”  Eesti Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis
7. – 28. okt. 2015

Kaotatud Sulismadu otsides
Mind on alati huvitanud vanad kultuurid, nende uskumused ja legendi
d ning see, kuidas nad seda kunsti kaudu väljendasid. Olen vaadanud vanu Kesk-Ameerika mustreid ja ornamente, nende põhjal on kujunenud mulle omane kujutamisviis. Legendid annavad võimaluse ka neist inspireeritud lugude tekkimiseks ja vanadele lugudele järje loomiseks. Sulismao legendis jääb selgusetuks, kas Sulismadu oli jumal või inimene. Segadust tekitab tema muutumine ühest teiseks. Tekib mulje lõpmatust ringkäigust, nagu see toimub ka kosmoses. Kõige selle põhjal tekkis mul mõte luua oma mütoloogiline lugu Sulismaost, arvestades ka indiaani rahvaste legende ja rituaalset käitumist, näiteks maotantsu, mis on tänapäevalgi elujõuline.

Näitusel on eksponeeritud aastatel 2011–2015 maalitud 7 maali, mis järgnevad üksteisele kindlas järjekorras: „Sulismao lend“, „Tantsijatar madude keskel“, „Jõe kohal lookleb taevas“, „Teekond järve kaldal kaotatud Sulismadu otsides“, „Sulismao taastulek“, „Pöördub“, „Järgneb“. Keskel seistes saab näha kõiki pilte korraga, sest need moodustavad vaataja ümber poolringi. Maale võib vaadata ka eraldi, üksteisele järgnevatena. Seistes keskel, kus maalid ümbritsevad vaatajat külgedel ja ees, on nad korraga nähtavad ja tajutavad. Kui ei keskendu ühele punktile, näeb/tajub inimene enda ümber kogu tervikut – poolringi ees ja võib-olla ka teist, seljatagust poolringi.